21. sajandi mõisahärra

   Oli mõnus pärastlõunane ilm. Vaikne. Temperatuur oli kuskil 0°C. Esialgu viisime kalakasvatusse lehed ära. Siis mõtlesin, et läheks otse üle põldude vana Järve lauda poole. Leenu lasin lahti. Kõndisime üle põldude, üritades mitte märjaks saada. Laukad on nii vesised praegusel ajal. 
   Peagi jõudsime juba selle väikese teeni, mis Rägavere mõisasse viib. Mööda teed hakkas mingi maastur sõitma. Võtsin Leenu rihma otsa, me olime juba peaaegu tee ääres. Maastur jäi meie juures seisma ja välja astus kummikutes ja tööriietes mees. Esimestest sõnadest sain aru, et see meie mõisa härra on. Tal on ameerika inglise aktsent, aga räägib ilusasti eesti keeles.
   Nimelt oli ta mures, et tema kaks koera võivad meie peale kurjaks saada. Tema koerad hoiavad kährikuid ja rebaseid lammastest eemal. Neil on päris suur territoorium, mida valvata ja nad liiguvad lahtiselt. Olin neid enne näinud. Mööda kõndides nad ainult karjuvad, aga lähedale ei tule.
   Mõisahärra Morgan tutvustas end. Ta uuris natukene Leenu kohta ka. Olin veidi üllatunud, et ta teadis ise tõugu. Küllap on ta tuttav erinevate lambakoertega. Või olen mina ise lammas.. (Tema koerte tõugu mina ei tea.)
   Igatahes ütles ta, et vaatab ega tema koerad liiga ei tee. Ta sõitis oma autoga tee otsa, meie kõndisime sama teed järgi. Kuulsin juba koerte haukumist tagant. Meie uus sõber pööras ka tee otsas ringi ja sõitis tagasi. Ta jäi tee peale seisma ja tuli autost välja oma koertele vastu. Meie kõndisime kiirel sammul edasi, et mitte kahe suure koera teele ette jääda. Niisugune sõbralik mõisahärra meil siin Rägaveres siis on. :)

Talv, kuhu sa jääd?!

   Hei-hei! Täna sai Leenu 9-kuuseks! Suur tibi juba. Homme on jõulud, mis tõotavad tulla lumevaesed.. Õigemini täiesti ilma lumeta. Kahju. Leenu on seda vähest "lund" nii nautinud. Külma ilmaga ei tassi ta pori ka tuppa. Ema rõõmsam kohe.

    Ta on tõeline energiapomm. Oleme nüüd kahel eelneval päeval võtnud ette pikemad jalutuskäigud. Eile käisime umbes 1,5 tundi jalutamas. Käisime külateedel ja põldudel. Lasin ta esimest korda jalutades täiesti vabaks. Mõtlesin, et põldudel ta vast kuhugi ei kao ja hoiab ligi. Mul oli õigus. Ma ei pidanud talle kuhugi järgi ka jooksma. Sammusin lihtsalt oma teed ja ta oli koguaeg ligiduses. Koju jõudes tegi ta ka veel paar kiiremat ringi. Ei mõista, kuidas ta jäksab. Peale seda tegime mõlemad ühe uinaku. :)

Keset külmetanud põldu. - 22. detsember 2011.

Väike puhkepaus ka vahele., naudime loodust. :P - 22. detsember 2011.

Selliseid jäätunud lompe sai ikka parasjagu ära  lõhutud. Mõnest ka tilgakese juua, pikk teekond ju väsitav. - 22. detsember 2011.

Mõnus vaade oli künka otsast, viltust horisonti ärge pange tähele. :) - 22. detsember 2011.

     Täna, päev enne jõule, võtsime ka ühe seikluse ette. Minul oli plaan korra tallist läbi käia ja hiljem Leenuga jala tagasi tulla (ca. 5-6 km). Treener nägi ka esmakordselt kutsut. Natuke aega kõndisime Vinnis koos mu sõbrannaga. Jalutasime mu kaaslasele vastu, kes pidi meid Leenuga koduteel saatma. Teepeal juhtus meil üks poolnaljakas intsident ka.. Talli juures, tee ääres on tiik. Tiigil oli jääkiht peal ja Leenu läks kartmata sinna peale. Jää läks katki, Leenu hüppas kõrvale, kus ta vajus uuesti läbi jää. Vahepeal oli tal selline ehmunud nägu peas. Kui kohale jõudis, mis toimub, ronis ruttu välja. See toimus kalda ääres, ainult käpad said märjaks õnneks.
   Kokku kestis tänane teekond umbes 2,5 tundi. Koju läksime läbi Mõdriku ja üle põldude. Kohale jõudes kiirustas ta kohe tuppa. Tundub, et täna on ta energia kulutatud. Tähelepanu ta väga ei otsi ja nosib omaette sülditeost allesjäänud loomakonti.

Mõdrikus pälvisid Leenu tähelepanu pardid. - 23. detsember 2011.

Lihtsalt lisaks üks pilt. Maapinnalt on härmatis ka kadunud, nagu sügis. - 23. detsember 2011.

 

Leenu ja mina soovime Teile kõigile rahulikke jõule!

Oli ka aeg!

    Terekest! Ma olen laisk olnud. Mitu nädalat mõtlen: "See nädalavahetus ma kirjutan!"   Ja ikka ei kirjuta..  Tõesti, mina see aasta vist jõuluvanalt kinke ei saa. Nii palju on asju, millest kirjutada. 

   Suurim sündmus on see, et meil on kool läbi. Ma eriti ei mäleta enam neid viimaseid tunniteemasid. Olid tavalised tunnid kooli juures. Eks me tegime tavalisi asju lihtsalt veidi erineval moel. Aga siis oli meil eksam. Seal pidime me 8 elementi ette näitama, üksi olles. Saime kõik tehtud, üks tuli linnukesega. Saime koolitajalt kiita, et nii noored ja hakkajad. Ta valis meid veel parimateks ka ja Leenule kingiti kaks helkuririba, mis käppadele sobivad. Tagajalgadel püsivad hästi.   Hmm.. Aegunud info juba, aga lihtsalt ütlen: 7- kuuselt kaalus ta ~33 kg. Ma ei tea, kui raske ta hetkel on. Vanust 8,5 kuud. Aga sel ajal vet arst noomis veidi.. Hommikul ja õhtul saab ta normi järgi krõbinaid ja lõuna ajal kohupiima, hakkliha vms. Vahel jätab krõbinaid järgi.

   Hetkene kliima meeldib talle palju rohkem kui suvine. Võib nüüd igal ajal õues olla. Öösel toas. Kahjuks pole mind kodus olnud, kui lund on sadanud. Ema on vaid rääkinud, et Leenu püüdis suuga esimesi lumehelbeid. Külmem kliima on ta palju energilisemaks ka muutnud. Võõraid nähes läheb ta nagu ikka äksi täis. See eriti hea ei ole, aga raske on seda välja õpetada. Hakkab karglema ja taidlema niisama. Tihti kui ma ise koju tulen, siis ta vahepeal jookseb paar ringi õue peal ja tuleb jälle tagasi minu juurde. Ahhaa.. Ühe käskluse oleme juurde õppinud. Kui mina ütlen HÄÄL, siis tema ütleb AUH. :D
   Tuleviku kohta ma kindlaid plaane ei saa rääkida. Meil oli võimalus jätkata koolis käimisega, aga talve perioodil jätame vahele. Asukoht oleks natuke eemal olnud ja talvel on minul ka tihedam aeg. Mõtlesime, et äkki kevadel saab jälle alustada. 
   Näituste kohta ka ei tea rääkida. Detsembrist jääme me juunioride vanuseklassi juba. Niisis on meil võimalik hakata juuniorserte püüdma. 3 sertifikaati käes, saame juuniortšempioni tiitli taotleda. Neid serte jaotab kohtunik ja kõigi sama tõu juunioride peale võib saada selle vaid üks. Või mitte keegi. Kõik sertifikaadid peavad olema erinevate kohtunike poolt. Nii palju ma tean, aga siiski pole 100% kindel. Jaanuaris üks näitus kattub matemaatikaolümpiaadi ajaga. Kumba valida - ei tea. Mata üks lemmikuid aineid ka. Veebruar ja märts on tühjus. Märtsi lõpul on Rakveres, 31.03-01.04, sinna on kindel minek.

Ruumi väheks jäänud. 7-kuune  - 20. oktoober 2011.

Võrdluseks, natuke üle 2 kuu vanuselt - 28. mai 2011.

Nom nom, mis tahad? - 4. november 2011.

Hehe, olime kahekesi kodus, küpsetasime. (see on jahu) - 8. november 2011.

Leenu mind koju ootamas. See on nii armas, teda jälle seal näha. Ta tunneb ära selle bussi, millega ma  koju saan ja tuleb ootama mind. Buss krigiseb pidurdades kohutavalt.. Aga Leenu kaugemale ei tule. Kuskil 5 meetri pealt ei suuda ta enam kannatada ja sööstab tuulekiirusega mulle vastu. - 15. november 2011.

Natuke muud juttu ja pilte.

   Kui juba alustasin ja aega leidsin siis teen oma viimase plaani ka teoks. Kirjutaks niisama juttu ja lisaks pilte. Digikas mul parandamatu ja olen hetkel ilma. Pildid tehtud telefoniga või teiste kaameratega.

   Sügisest tunneme ikka täiega mõnu. Pole enam seda palavat päikest, mille eest varjuda. Vihma sajab ja porilombid tekivad. Porilompide ümber kaevab Leenu kraave ja vaatab kuidas vesi teise kohta voolab.. Lihtsalt geniaalne koer.. :D
   Lisaks on ta kasvult juba nii suur, et mõnus mürada. Pole veel kõige suurem, aga siiski juba suur.. Pole midagi mõnusamat kui temaga mängida ja maadelda. Koer lihtsalt on 100% lojaalne ja ei soovi mitte midagi muud peale Sinu hoolivuse ja sõpruse.. Tõesti, parim sõber. Meeldib ütlus "Koer liputab saba südamega".
   Seetõttu, et Leenust on saanud nii tähtis osa minu elus, täiesti kaheldamatu ja püsiv osa, otsustasin ma võtta ta oma klassi ühispildile.. Iga hommik oli tahe ta kooli kaasa võtta ja nüüd sai see tehtud. Nimelt oli meil kooli ajalehe jaoks vaja pilti klassist. Otsustasime, et pilt peab olema meie huvialadega seotud. Mõtlesin, et kõige paremini iseloomustaks mind mu koer. Pildi tegemine käis ruttu ja koolimajas kaua viibima ei pidanud(+ kool oli suht tühi). Õnneks ei hirmutanud see teda. Oli isegi huvitav tal jälle võõraste inimestega kohtuda. Nooremad äratasid huvi üles ja mõni julges katsumagi tulla.

Pilt tuli selline:
klikates suurem

Klassi pilt ajalehe jaoks - 13. oktoober 2011.

   Mõned teised pildid sügisest, kvaliteedi pärast vabandan.

Sügeleb... - 16. oktoober 2011.

Midagi väga huvitavat paistis eemalt. Pall tähelepanuta kohe. - 9. oktoober 2011.

Lihtsalt istume niisama, nägu tüdinud peas. Muidu on ta soliidne daam..  - 15. oktoober 2011. 

Läbi akna vaadates nägin - istuvad kahekesi trepil ja mõlemad naudivad omaette ilma. - 4. oktoober 2011. 

Lihtsalt oma palli valvamas.. - 9. oktoober 2011.

....ja lehehunnikus lesimas... - 9. oktoober 2011.

...ja sörkimas... - 9. oktoober 2011.

...ja otsa  vaatamas... - 9. oktoober 2011.

...ja lehtede all lesimas. Lehed sinna peale muidugi tehislikult sattunud. ;) - 9. oktoober 2011.

Ebakvaliteetne pilt, aga hea Chappy reklaam. Leenu on tegelikult kikkiskõrvadega bernikas. Unikaalne! :D - 9. oktoober 2011.

Näitus, 15. oktoober.

   Täpselt viis päeva tagasi oli meie esimene suurem proovilepanek. Käisime näitusel! Arvan, et kirjutan sündmustest toimumise järjekorras.. niisiis.. Tegime ettevalmistustega algust juba ammu:

¤  Harjutasime seismist! Sellega tegime algust juba üpris varakult. Mitte küll intensiivselt, aga vahetevahel sättisime jalgu.
¤  Reguleerisime toitumist. Ta oli meil juba liiga priskeks läinud. Ilmselgelt. Vähendasime toidukordi/-portsjone. Hetkel saab ta kaks topsitäit krõbinaid ja üks kord lisaks midagi (kohupiim, hakkliha või muu). Alla on ta igatahes võtnud. Näeb saledam välja ja ribidelt hakkab pekikiht kaduma.
¤  Pesime! Üks kord varem tutvustasin teda veega. Tegin ta duširuumis märjaks, tema mängis selle veega veidi ja kuivatasin ära. Päev enne näitust külastasime uuesti seda ruumi. Seekord aga oli šampoon ka kaasas. Tegin märjaks ta, pesin ja loputasin. Läks kauem ja ega ta nii entusiastlik enam ei olnud. Samas vastu ka ei olnud. Niisiis kuivatasin teda ja järgmine hommik panime spreid ka veel peale. Hea lõhna andis.
¤  Kammisime. See muidugi loomulik asi. Enne pesemist lihtsalt kammisin päris pikalt teda ja sai palju-palju karvatuuste meie kogumiskotti pandud. Enne näitust kammisime ka veel.. Noh jah.. :)

¤  Lõikasime küüsi. Seda polnud ammu teinud just selle mõttega, et lõikan enne näitust ära. Kuidagi saime hakkama, aga ega eriti ei meeldi kui keegi käpast kinni hoiab. Ma ei julge palju lõigata ka. Hiljem ta laskis juba vabalt teha. Otsis neid küünte tükke.. Kärpisime neid varvavahekarvu ka. Meeldib see väljend lihtsalt. Sellel juba praktiline eesmärk - ei tassi (nii palju) pori tuppa. Muidugi näeb parem välja ka.

   Aitab nüüd sellest jutust. Me käisime siis Rakvere koertenäitusel. See toimus 15. oktoobril spordihallis. Kataloogist võib lugeda, et registreerus 689 koera. Muidugi kõik kohal ei käinud ja paljud käisid erineval ajal.. olenevalt siis sellest, millal esinema peab. Meie algus oli umb. kl 11. Kohale hakkasime liikuma veidi peale 10-t.    
   Kutsikatest olime me oma tõus ainukesed. Kokku oli bernikaid üldse 10. Istusime all tribüünil oma aega oodates. Selja taga istus üks teine berni omanik ja me hakkasime rääkima. Tema oli kolmandat korda näitusel ja selgitas mulle, mida me tegema peame. See oli väga abiks.
   Peagi hüütigi minu number. Ma muidugi ei kuulnud seda. Too samune naine ütles, et mina pean minema. Kiirustasin ringi, närv tõusis. Olime üksi seal. Kõigepealt tuli kohtunik meie hambaid vaatama. Alguses Leenu ei tahtnud näidata neid, aga saime hakkama. Siis jooksime ringis ühe tiiru. Jooksime edasi-tagasi. Vahepeal ta kõrval veidi hüples. Viimaks pidime kohtuniku ees ilusti seisma. Sellega saime ka täitsa kenasti hakkama. Ja oligi kõik läbi. Kõik läks nii kiiresti, et ma ei jõudnud maiustki taskust otsida, et Leenut seisma meelitada või midagi.. Kuna olime ainukesed siis saime automaatselt 1. koha ja kaks rosetti - üks eriauhind ja teine tõu parim kutsikas. Saime veel sinisel paberil kirjelduse, millest räägin all.
   Kõik. Siis veel mõne inimesega konsulteerides tuli välja, et peame õhtul tagasi tulema. Õhtul toimus veel Best in Show e. lühidalt BIS valimine.. See on jaotatud mitmeks osaks. Grupid ja vanuse järgi. Meie siis kuulusime puppyde alla. Ehk valiti kõikide tõugude kutsikatest parim. Oehh.. Osalt pingelangusest ja ekstaasist ja samas jälle tõusvast pingest helistasin meie kasvatajale ka. Rääkisin kuidas meil läks ja uurisin tuleva kohta.
   Naasime spordihalli kella 4-ks. Siis tuli välja, et asi venib seal kuskil 5-ni. Passisime siis niisama ja kui hakati lõpuks kutsikaid kokku koguma, läksime oma järjekorda ootama. Oii.. neid oli palju! Väga palju! See ring oli ka pool spordihalli suur. Ja ikka ei mahtunud me ühte ritta ära. Igatahes oli seekord Leenu ka rohkem närvis. Kui me pidime ringi minema, siis Leenu kohkus ja esialgu kartis. Sain ta ilusti enda kõrvale jooksma kui maiuse võtsin. Siis seisime rivis, kuidagi... ja meid oli niiii palju, et kohtunik jättis meid välja. Teised valitud jäid veel ringi. See pole tegelt nii jama. Siin loevad kohtuniku eelistused ka suuresti. Kahjuks ma ei tea, kellele ta lõpuks poodiumikohad jagas.

   Ja nüüd VIIMAKS saime koju puhkama. Näitusel nägime paari tuttavat ka. Ja nagu ma lubasin, siis tutvustan meie kirjeldust. Kohtunik oli leedulanna Livija Zizevske (hiljem kutsikaid valis teine kohtunik, ning sealt kirjeldust ei saa). Minu arust oli ta sõbralik ja pole ette heita midagi. Tema kirjeldas meie koera siis nii:
* Kena ja tugev kutsikas.
* Hea pea.
* Väga hea keha.
* Head jalad ja liikumine.
* Väga hea kasukas ja temperament.

No mul pole küll millegagi seda võrrelda, aga mulle meeldib! Olen väga rahul. Loodan, et mitte põhjuseta.
Järgmine päev tegin (laenatud) digikaga pilti ka koerast ja rosettidest.

"Mina ja minu rosetid" - 16. oktoober 2011.

 

KOOOOL!!!

Hei-hei!
   Mõtlesin, et kuidagi pikaks on läinud postituste põud. Pooleli postitus ei saa kohe kuidagi valmis. Niisiis.. Viimasest tunnist arvestades oleme neljas tunnis käinud. Leandra ootab neid päevi juba himuga. Suurest entusiasmist roniks iga hetk autosse. Tundides on selgunud, et ta on väga taiplik, aga samas ikka paras rahmeldis. Võõrad on öelnud, et enerigapomm.

   Me oleme õppinud päris palju uusi asju. Neljas-viies tund olime ikka kooli juures. Seal harjutasime erinevaid asju..
* Kehakeele lugemist. Kõndides kui mina pööran ühele või teisele poole, kuidas ta kaasa tuleb; tempo muutused.
* Tähelepanu hoidmine, pinge. Teistest mööda kõndimine; kõik küllaltki tihedalt koos olles kuuletumine.
* Reageerimise kiirust. See polnud meie puhul nii tähtis, kuigi hakkama saime. See oli pigem harjutus saksakatele ja belgia lambakoerale..
* Peituse mäng! See oli midagi huvitavat. Koer koolitaja kätte ja mina pidin heki taha minema. Märguande peale hüüdsin "KUKU!" ja koer otsis üles mind.. Kodus proovides tegime ka. Tundus, et talle väga meeldib. 

   Kaks eelnevat trenni olid veidi erinevad. Kuues tund oli meil Pajusti vallamaja juures. Trennis me ei teinud uusi harjutusi vaid testisime kuidas koerad suhtuvad autodesse, jalgratturitesse ja jalakäijatesse. Autosse suhtus küllaltki suvalt, jalgrattur huvitas rohkem, aga siiski mitte liiga palju <- puhas uudishimu. Jalakäijatega ka probleemi ei ole. Oleme paar korda linnas ka jalutamas käinud, tutvustanud talle erinevaid keskkondi. Seal ta käitub ka küllaltki korralikult. Uurib ja nuusib võõraid lõhnu.
   Viimane ehk seitsmes tund toimus linnas. Me pidime minema Krooniselveri alla parklasse. Koer õnneks tundis end küllaltki normaalselt seal. Ei olnud hirmutav, et taevas ära kadus. Seal harjutasime treppidest käimist. Muidu oli ta täitsa nõus treppidest käima. Talle ei meeldinud ainult need trepid, mis läbi paistavad. Ehk siis need võretrepid või kuidas neid ka nimetama ei pea.. Seda palju ei teinud, ei tea ka kuidas talle mõjub see. Käisime veel keskväljakul. Seal uurisime purskkaevu. ega eriti lähedale ei kippunud. Pärast parklasse naastes harjutasime kohale minekut veel. See on ilusti selge.

   Tolle rahmeldusega tuleb lihtsalt ise rahulikuks jääda. Tegelikult ta teeb kõik ilusti ära. Kui midagi kohale jõuab siis on tahe kohe nii suur. Nt. hiljuti käisime lihtsalt jalutamas ja ma küsisin temalt lamamist. Seda tavaliselt koer nii vabatahtlikult ei tee, kuidagi alandlik tunne tuleb ma arvan. Igatahes, varem me tegime seda nii, et ma tulin ise ka alla või viisin käe allapoole. Seekord proovisin ilma kehakeeleta ja ainult suulise käskluse peale. Peale veidike pusimist tegi ta ükskord selle ära ja ma kiitsin teda ohtralt. Leenu sai sellest nii palju power'it, et järgmised korrad juba enne küsimist viskas pikali. :D

Sünnipäev! Pool aastat!

Palju õnne Sulle, mu kallis Leandra!

   Nii.. Möödas on 6 kuud päevast, mil Leenu sündis ja umbes 4 kuud päevast, mil ta meie juurde tuli. Selle ajaga on ta kasvanud ikka tohutult. Ei oskagi ta kaalu öelda. Igatahes 30+. Mõndade täiskasvanud koerte kõrval (nt. doberman) näeb suurem välja. Tegelikult suuruselt ju ongi, vanuselt ehk mitte. Nagu ikka on ta ülimalt armas ja sõbralik. Samas on ka inimesi, kes teda kardavad (alguses ülemeelik, võib hüpata). Aga suurt põhjust karta küll ei ole. Muidugi külla tulles peaks arvestama, et on võimalus, et lahkud väikese plekiga. Kuid no.. kes ei suudaks sellisele inglile andestada..
 
   Üks muu uudis ka! 15. oktoober Rakvere spordihallis toimub meie esimene näitus! Oleme juba registreerunud ja kirjas. Muidugi seda ei oska ennustada, kuidas meil läheb. Uus asi ju siiski mõlemi jaoks.

   Kahjuks pole mul siiamaani oma aparaati, millega pilte teha. Seega on aint telefoniga tehtud fotod ja mõni sugulaste aparaadiga tehtud. :P

Vaid sellepärast, et näha milline ta siis on. on ju suur? - 17. september 2011.

Digikaga.. :D - 17. september 2011.

Nüüd järgnevad telefoniklõpsud

Heh, udune pilt, kus mul takkapihta silmad pooleldi kinni on. - 19. september 2011.

Leenu nunnupilk - 19. september 2011.

Helkivad silmad. Loodan ,et ei hirmuta. Lesisime kahekesi põrandal - 19. september 2011.

Vihmane päev oli. Istusime katuse all. - 19. september 2011.

   

Teine ja kolmas tund

   Nii-nii. Olen veidi unarusse jätnud, et kaks tundi kokku panen. Kuigi tegelikult ma pikalt ei hakkagi selgitama. Meil läheb super hästi. Leenu on väga-väga püüdlik. Sihuke hea tunne tuleb, kui ta vaatab nii igatsevate ja ootavate silmadega sulle otsa...
   Olgu, trennis on päris põnev olnud. Erinevaid ja huvitavaid harjutusi oleme teinud. Tegime algust kõrval käimisega. Istume.. no see on elementaarne.. :D Aga lamamist oskame ka juba veidi. Sellesmõttes, et käsi peab siiski veidi allpool olema, et ta ninaga ikka käeni ulatuks kui lamab.. Maiust saab ju. :)
   Viimane kord harjutasime näiteks juurde tulekut koos istumisega. Et ta jääks minu ette ootama. Seejärel juhatasin ta ümber selja enda vasaku jala kõrvale. Istus ja maius. Usun, et talle jääb see ka varsti külge. Viimane harjutus oli käskluse peale koht. Ehk siis jätame märgi maha, läheme eemale ja lasen koeral üksi märgi juurde tagasi minna. Algus oli päris koomiline.. Esimesed korrad Leenu veidi pelgas eemale tulla minu juurest. Koolitaja oli märgi juures, et huvi rohkem oleks. Kutsus Leenut, Leenu küll vaikselt läks, aga märgi juures maiust küll ei märganud. Järgmine kord läks koolitaja juurde juba, ronis külje alla ja viskas pikali "Oh, süga mind!". Aga nüüd läheb üpris julgelt juba eemale, märgi juurde maiust otsima. Tegelikult üpris entusiastlikult.. Ta ei tahaks sealt eemalegi minna.

  Eile suutis Leenu mind pisikese asjaga nii pöörde ajada. Tegime siis seda harjutust, et ta minu vasaku jala juurde tuleks. Tunnis otsustasime, et ta hakkab minu selja tagant käima. Eile harjutades istus ta minu ees ja  ma ütlesin talle vaid "Kõrvale" ja ei hakanud käega jalgade tagant liikuma, et ta selja tagant tuleks. Ja mis ta tegi.. Omast tarkusest leiutas viisi, et ta ei pea ümber minu selleks käima vaid lihtsalt pööras ennast veidi. Ja nii ta siis istuski ilusti minu vasaku jala kõrval ja vaatas otsa.. Muidugi pidin ma teda ikka ohtralt kiitma, sest seda polnud me enne teinud. Igatahes super meeldiv üllatus.. + ta on nii õpihimuline. Arvasin, et see õpetamine nõuab rohkem pingutamist, aga koer ise on nii püüdlik.

Esimene tund

Tea oma nime

   Eile oli minul ja Leenul esimene päris tund. Meid oli seekord 7. Alustasime lihtsa harjutusega. Toit kätte ja liigutad kätt sinka-vonka paar korda ning pihu pealt sööt. Ehk siis vist kontroll, kui tühi ta kõht on. Hehe. Süüa ta ei saanud enne, niiet viineri ja lastevorsti tükid maitsesid hästi. Kohe väga püüdlik oli. Mulle tundus, et kõige püüdlikum. Hihi  Järgnev harjutus kontrollis tähelepanelikkust. Kutsusin teda nimega ja kui ta silma vaatas sai kiita. Sihukesi harjutusi.. Leenu tundis küll enda nime ära. Istumise harjutust tegime ka. Samamoodi sööt kätte, sinka-vonka liigud veidi tahapoole. Koer järgneb, siis annad käskluse ja liigutad kätt veidi üles ja nina poole. Ning maius. Istumine väga võõras polegi, seda isegi harjutanud. Samuti tegime ükskord läbi käskluse SIIA. Ehk siis andsin rihma meie õpetaja kätte.. Taganesin, hoidsin tähelepanu ja märguande peale ütlesin siia. Ja ilusti tuli minu juurde. Sellega muidu probleeme polegi olnud eriti, kui siis kuskil 3-kuuselt olime rohkem isepäised. Või lihtsalt ei teadnud nii hästi mida tahetakse. Muidu peale harjutusi oli selline vabastamise koht. Kõndisime natuke lihtsalt ringi. Lõpus lasime koerad veel lahti ka. Muidugi teised koerad olid kõik ninapidi koos, ajasid taga, mängisid. Minu koer puges inimestele. Vahepeal Leonbergeri härra tuli ka uurima Leenut, aga Leenu kardab teda. Enne tundi pistis kohe täiega kiunuma, kuigi midagi ei juhtunudki. Memmekas.. :D
   Tund oli igatahes edukas. Õhtul kasutasin allesjäänud vinku/lastevorsti tükid ära. Tegime neid harjutusi läbi ja mängisime niisama. Eile kontrollisin ja tundub, et nüüdseks on kõik hambad vahetunud. Jäin ilma kihvadest. Nojah. Pole hullu. Miskit erilist muud polegi. Pilte siiamaani pole, digikas paranduses.. :)

Auh-auh

Leandra "1. september"

   Nii, täna oli siis Leenu esimene koolipäev. Nagu ikka 1. päeval koolis oli täna aktus ja klassijuhatajatund. :) Heh.. No tegelikult me läksime lihtsalt kella 11-ks kohale. Sinna jõudes oli kohal juba väga palju koeri. Väga. Nii vahva oli vaadata ja mõelda, kes küll meie sõpradeks saavad. Kõigepealt jäi silma üks suur koer. Suur ja uhke. Leonberger. Ise kaalusime ka võtta hoopis Leonbergeri, aga Eestis polnud ühtki pesakonda sel hetkel olemas/tulemas. Kunagi ehk võtaks omale... Hiljem rääkides selgus, et too isend on pärit Taanist. Väga uhke. :) Edaspidi hakkame ka samas grupis käima.
   Kõigil paluti suunduda muruplatsile kossuväljaku kõrval. Muruplatsi peal pidime end ära jaotama, kes väikesed/keskmised/suured on.. Küllaltki raske, Leenu on veel kutsikas, kuid kasvab suureks.. Lõpuks jäime sinna.. keskmiste hulka vist.. Igatahes, see ei loe. Loeb see, et suundusime pühapäeva gruppi. Ja omakorda jaotati veel kellaagadena ära, meie oleme kell 10. :D Meid oli kuskil 6-7 koera. Kõik kutsikad, peale ühe, kes meie gruppi jäi. Vanust peaaegu 2 aastat. Mitmekesisust tundi, saab huvitav olema. :) Siis oli paar saksa lambakoera, üks omanik oli vist minust noorem isegi. No ja nagu ma mainisin, siis too leonbergeri härra. Kusjuures sama vana kui meie, aga ikka väga palju suurem. Ning üks dogi. Vist. Eks selgub tundide käigus. :)
   Meiega jutud räägitud, võisime ära minna. Veidi sõbrustasime veel ühe malamuudi ja belgia lambakoeraga. Mõlemad ikka nii armsad.. Ohh, nad kõik olid. Läks väga edukalt esimene päev. Leenu käitus ka ilusti. No vahepeal vedas rihma otsas ja taidles ringi, aga muidu oli tubli tüdruk.
   Niiet... Pühapäev kell 10 siis. Ei suuda ära oodata! Koeraga kooli minna himu on nii suur, et võib inimestekooligi välja kannatada. Uhh.. tõesti.. CAN'T WAIT!!!

Digikas muidu katki, pilte pole :(

Varsti kooli!

   Alustaksin teatega, et meil oli jällegi sünnipäev! Üleeile, 23 august, sai täis 5 kuud vanust. Nagu ikka... Saame suureks vaikselt.. Tegelikult pole mul aimugi palju ta nüüd 3 nädalaga juurde võtnud on. Igatahes natukene oleme ta toitumist piiranud. Kikude vahetus toimub. Sünnipäeval käis Leenut vaatamas mu klassiõde koos oma õega ja me olime tunnistajateks kuidas koeral hammas ära tuleb! Alumine kihv veel. Algul lihtsalt vaatasime, et hamba ümbert on verine. No mis seal ikka, võibolla mänguhoos juhtunud.  Varsti vaatasime, et natuke koledam ja märkasime, et hammas lahti seal. Siis läksid küll mul silmad põlema. Nii põnev ju, minu pisi kutsul tulevad piimahambad välja! :D Ei tahtnud seda hammast tal ära võtma hakata. Peagi tundus nagu tal läks midagi kurku ja köhatas. Kontrollisin, oligi kihv kadunud, aga hammast me ei leidnud. Nüüd ma loodan, et saan võibolla teisel pool oleva kihva. See veel alles. :)

See kihvake, mis näha on oligi see mis ära tuli. Küll alles hambad sügelesid tal... - 23. august 2011.

   Kasukas ka muutub. Ta on selja pealt juba nii lokki läinud. Karv paistab selline tugevam, kuid on ikka pehme nagu kutsikal. Paar päeva tagasi tegi ta mulle üllatuse. Tulin just trennist koju ja koera nähes mõtlesin: "Kus kohas sa nüüd ära käinud oled!?". Tuli välja, et ta ajas meie kassi taga ja jooksis võsasse. Ta korjas sealt kõik kassitapud (nood väiksed pallid) enda karva külge. Kõik kohad olid täis neid: pea, kõrvad, kael, selg, kõht, jalad, saba... Pool allesjäänud õhtut veetsin neid ära korjates. Ei ole midagi, lõbus! Vähemalt on lahe vaadata, kuidas ta kassidega mängida üritab ja kui need siis põgenevad, nende järgi jookseb. :)

Tegin eraldi ta seljast pilti, et siis aimu saaks, milline lokileenu ta on. - 23. august 2011.

   Muidu oleme nagu ikka... Käime jalutamas, võõrad on sõbrad. Sellised sõbrad, keda kohe nuusutama ja limpsima peab tormama. Õnneks ta ei hüppa eriti. Tegelikult on ta ikka väga tubli koer. Õues olles on tal piirid nii hästi selged. Teab, et ei tohi minna liiga kaugele. Jätab kohe järgi, kui EI öelda. Küsib ise õue.

   Paari nädala eest sai ta huvitava kombe külge. Sõin aias õuna ja allesjäänud osa viskasin kaugemale ära. Leandra jooksis järgi sellele ja tõi tagasi. Ja nii me siis mängisime. Sellega õppis ta ära ka eest ära jooksmise ja oma aarde kaitsmise.

   Aga üks tähtis teade!!!!! Meie läheme paari päeva pärast kooli!
Kõik kes siis veel näinud ei ole koera ja tahaksid võivad vaatama tulla. 28 august, Vinnis kooli juures kell 11.00. Ma ei kujuta ette kaua meil seal läheb, aga ma võin peale seda veel veidikeseks koha peale jääda. Uhh, täpselt nagu ise läheks esimest korda kooli. Ärevus :)

    Lisan siis nüüd kogunenud pilte ka. (klikates suurem)

Poodiumil - 3. august 2011.

Vahest ei jõua püsti süüa. Mõnikord sööb ta veel nii, et hoiab oma koonuga kaussi  püstisemas asendis. - 16. august 2011.

Kuidas sa saad nii nunnule pilgule vastu seista... - 21. august 2011.

Asjalik nägu ka - 21. august 2011.

Kui meil käisid sünnipäevalised. Mu klassiõde Linda ja ta õde Madli :) - 23. august 2011.

Piiksuvad mänguasjad ikka lemmikud - 23. august 2011.

Külje pealt.. Üksi on raske teha korralikku pilti küljelt. - 25. august 2011.

Võimlemisharjutus: Vaatame kõik üle selja oma saba! - 25. august 2011.

Pole kindel, miks kõrv üleval on. Arvan, et ta kas raputas pead või just viskas maha end  :D - 25. august 2011.

Jooksuhoos. Hoog on nii suur, et suu paistab kohe väga suur. - 25. august 2011.

Midagi närimas - 25. august 2011.

Käisime arstil

   Auh-auh! Jällegi möödas peaaegu 2 nädalat. Me ikka kasvame. Nüüd vahepeal kui vihmasem periood oli ja Leandral karv märjaks sai hakkas see lokki tõmbuma. Ma arvasin, et vihmast kuid see püsib juba pikemat aega. Hakkab vist varsti täiskasvanu karv tulema. Saba peal on juba näha teistsugust karva. See üks koht on olnud juba pikemat aega sihuke teistsugune... tugevam, läikivam. Ja oh üllatust, kikud vahetuvad! Nii vägev. Üleval ilutsevad juba 4 uut, ilusat, valget ja suurt hammast. All on 2 uut. Praegu tundub mulle, et kasvavad ilusti sirgelt. Eriti tirimismänge ei mängi. Kusjuures talle meeldib asju ära tuua. Viskad palli, läheb ja toob tagasi. Ühtki ära tulnud hammast pole näinud. Karta on, et ei leia ka.
   Täna lõpuks leidsime aega ning sõitsime arsti juurde. Alguses Leenu pelgas autosse minna. Läksin ise ees ja meelitasin, ei tulnud. Lõpuks läksin välja ja tõstsin ta ise sisse. Ei ole enam naljaasi sellist koera tõsta.. Arstil paluti meil kõigepealt kaalule minna. Lõpuks, kui ta kaalule saime ja numbrid seisma jäid, näitas: 20,85 kg. Võrdluseks: 28. juuni kaalus ta 13,6 kg. Ehk veidi üle kuu ajaga juurde võtnud üle 7 kilo. See teeb kuskil 1,75 kg nädalas. Mis TEGELIKULT on normaalne.. Lihtsalt mulle tundub natuke palju. :D Kuigi natuke peaksime me teda "dieedil" hoidma.. Mõnda aega on putrudel lõpp. Täna arstilt tagasi tulles sai viimase portsu putru. Seekord koos toidulisandiga, mis peaks liigeseid/luid tugevdama. Väga loodan, et see aitab. Eks seda ole näha 1,5 aastaselt, kui meil ees puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuring. Väga-väga tahaks loota, et nendega probleeme ei ole tulevikus.
   Kuid arstile läksime põhiliselt ainult selleks, et saada oma viimane vaktsiin sellel aastal. Meil oli veel marutaudi vastu saamata. Nüüd ainult regulaarselt ussirohtu anda ja kasvada, karva vahetada, hambaid teritada ja muidugi käitumist õpetada. Tõenäoliselt hakkame augusti lõpust koertekoolis käima. Saame koos targaks.

   Mõned pildid, et huvitavam oleks :)

Kirjutatud seisuga 2. august 2011.

Vastu päikest, niisama lebo - 31. juuli 2011.

Ja niiviisi vaatame otsa, kui me tähele paneme - pea veidi kaldus. Ootab, kas küsitakse midagi või pakub ise, et jumala eest aga maiust saaks! - 31. juuli 2011.

Hehe.. Vot niiviisi see käib. Laskud madalamale, et pilti teha ja juba tuleb koer sinu poole ning poos mida jäädvustada tahtsid on kadunud. :D - 31. juuli 2011.

Midagi põnevat seal oli, et lõpuks sai ka seisvast koerast kõrvalt pilti. - 31. juuli 2011.

Pole teda veel nii ametlikult näinud. Päris tükk aega uuris seal midagi. - 31. juuli 2011.

Selline.. kindrali hoiak. Sobib küll teenistuskoeraks ju. :D - 31. juuli 2011.

Ja natuke püherdamist - 31- juuli 2011.

Näitame keelt *limps-limps* - 31 juuli 2011.

Päikse poolt tulles - 31. juuli 2011.

   Ja otsisin ühe pildi veel siis, kui ta titem oli. Kuskil 7-nädalane peaks olema siin. Siin on veel näha väike valge tutt turjal, mille järgi teda hästi eristada sai teiste hulgast. Nüüdseks on see ära kadunud. Tema oli minu valik teiste hulgast. :)
   Armas väike Leandra. Täisnimega Margarita Nigra Leandra. Muideks.. teiste poolt on teda hüütud veel Margariiniks ja Pelmeeniks. :D

"Kui esimest korda kohtusime..." Ei kahetse kunagi oma valikut! - 15. mai 2011.