Tundub, et meil on uus koer...

   Tervist! Aeg jälle kirja panna meie uudised. Meil on uus koer. Magab praegu trepi ees. Tekitab segadust? Nii see mõeldud oligi...

   Vana aasta õhtul tegi Leenu meile väikse üllatuse. Tal hakkas jooksukas. Esialgu oli ta isegi veidi ehmatanud, nüüdseks tundub harjunud olevat. Jalutamas käies on mureks nüüd haukuvad koerad. Hakkab kuskil üks haukuma, ühinevad peagi temaga juba teisedki.. Jalutamegi siis pidevalt koertekoori saatel. Kuskil väga käia ka ei julge.

   Ja see uus koer on siis esimene isane, kes leidis meie peidupaiga üles. Saime isegi ca 7 päeva ilma võõrasteta hakkama. Õhtul märkasime teda. Ta tundub selline pisemat sorti sakslase moodi. Lontis kõvadega. Hästi sõbralik koer. Koju ei nõustu minema. Nüüd ta siis valvabki meie Leenu und.. :D

Meie Külaline - 7. detsember 2012.

   Jaa.. Ikka veel siin. Küllap ta siis ikka ära läheb kui kõht tühjaks läheb.

   5. jaanuaril käisime arstil. Varsti vaja ussirohtu võtta ja pidime kaalumas käima, et teada mitut tabletti vaja on. Helistasime, läksime. Kedagi teist veti juures ei olnud. Läksime sisse, esimese asjana öeldi, et koer on liiga hea toidu peal. Küsiti palju ta viimane kord kaalus. Eelmine kord käisime oktoobris ja siis ta oli 33 kg. Kutsikana ta võib võtta umbes 1 kg nädalas juurde. Niisiis arst pakkus, et nüüd võib ta juba 43 kg olla. No natuke ninnu-nännutamist ja niisama juttu. Läksime kaalu peale. Number näitas 36. Siis oli üllatus suur. Polegi nii paks. Tõenäoliselt jätab ta karv petliku mulje.


  Reisime natuke ajas tagasi...

Patrick tahtis pikali puhuda - 23. detsember 2011.

Lihtsalt ilus koer kõrte sees. Mõnus päev oli :) - 23. detsember 2011.

Jeee.. Lumi! Lõpuks! - 31. detsember 2011.

TULEEEEEN! (Katsu pärast sellist mütsu püsti jääda) - 31. detsember 2011.

Aastaringi rohelise allika ääres pepsi upitamas. Ilus saba, eks - 31. detsember 2011.

*Mõttepaus* "Kuidas sa sinna poole said?" - 31. detsember 2011.

"Ahha... Leidsin, kust sa üle tulid! Oota vaid! - 31. detsember 2011.

   Vaatab ettevatlikult vana rohtukasvanud palki. Peab see ikka vastu? Ebakindlalt astub esimese sammu. Ohh, ära ta kindlasti ei lagune, aga ma pean tasakaalu hoidma. Pingutab. Teine samm. Ei.. Nii asi ei lähe.. Parem lähen kiiresti üle, muidu tõesti kaotan tasakaalu. Hingab välja. Ja nüüd.. Üks samm mööda. *sulps* Teine ka! *sulps*. Mis juhtus? MÄRG! Kuidas ma välja saan?! Upitab end "palgile" tagasi. Ma olen märg! Käpad ja kõht... Kas sa näed? Vaatab ehmatanud näoga otsa.

   Läksin seejärel tema juurde. Aitasin tal palgilt maale "tagurdada". Tundub, et akrobaatika jääb kassidele.

   Rääkides kassidest.. Leenu ja Felixi, Pandu suhted on nagu tüüpilise kassi-koera vahelised suhted ikka. Koer näeb kassi. On valvel. Stardib. Kass stardib ka. Lühike kuid väga kiire võidujooks. Kass valib lähema puu. Ronib kiiresti üles. Koer haugub ja hüppab puu all.
   Või teises stsenaariumis jookseb kass lihtsalt koera territooriumilt välja. Koer jääb õnneks neile aladele, mis me talle kehtestanud oleme.


   Aastavahetus möödus ilma suuremate vahejuhtumiteta. Meie ise rakette ei lasknud ja olime kodus. Küll aga läksime südaööl välja. Leenu ka uudistama muidugi. Alguses ei olnudki hullu. KUNI täpselt 00.00 kui igalpool rakette hakati laskma. Siis pani Leenu kimaga minema. Kutsusin ta enda juurde tagasi, natuke aega istus minu juures. Rahustasin teda veidi, aga talle ikka ei meeldinud see üldse ja saatsin ta tuppa.

   Uue aasta parim osa on kindlasti lumi. Huvitav oli see, et üks päev ma veeretasin tagaaias suure lumepalli. Leenu ei teinud väljagi sellest. Järgmine päev ta aga ei julgenud tagaaeda enam minna. Haukus eemal selle koleda olevuse peale, kes seal juba teist päeva seisis.. Läks meelest vahepeal?
   Võimalik, et ta on lihtsalt sama hajameelne nagu mina ja lihtsalt ei märganud. Kuigi ma suunasin tema tähelepanu sellele pallile. Hehh..

Oo, vahepeal on meie sõber ära kadunud. Ehk saame nüüd jälle rahulikult õues olla..

Aitab vist ka, see on päris pikaks juba veninud. Hehe. Järgmise korrani! ;)