Sünnipäev! Pool aastat!

Palju õnne Sulle, mu kallis Leandra!

   Nii.. Möödas on 6 kuud päevast, mil Leenu sündis ja umbes 4 kuud päevast, mil ta meie juurde tuli. Selle ajaga on ta kasvanud ikka tohutult. Ei oskagi ta kaalu öelda. Igatahes 30+. Mõndade täiskasvanud koerte kõrval (nt. doberman) näeb suurem välja. Tegelikult suuruselt ju ongi, vanuselt ehk mitte. Nagu ikka on ta ülimalt armas ja sõbralik. Samas on ka inimesi, kes teda kardavad (alguses ülemeelik, võib hüpata). Aga suurt põhjust karta küll ei ole. Muidugi külla tulles peaks arvestama, et on võimalus, et lahkud väikese plekiga. Kuid no.. kes ei suudaks sellisele inglile andestada..
 
   Üks muu uudis ka! 15. oktoober Rakvere spordihallis toimub meie esimene näitus! Oleme juba registreerunud ja kirjas. Muidugi seda ei oska ennustada, kuidas meil läheb. Uus asi ju siiski mõlemi jaoks.

   Kahjuks pole mul siiamaani oma aparaati, millega pilte teha. Seega on aint telefoniga tehtud fotod ja mõni sugulaste aparaadiga tehtud. :P

Vaid sellepärast, et näha milline ta siis on. on ju suur? - 17. september 2011.

Digikaga.. :D - 17. september 2011.

Nüüd järgnevad telefoniklõpsud

Heh, udune pilt, kus mul takkapihta silmad pooleldi kinni on. - 19. september 2011.

Leenu nunnupilk - 19. september 2011.

Helkivad silmad. Loodan ,et ei hirmuta. Lesisime kahekesi põrandal - 19. september 2011.

Vihmane päev oli. Istusime katuse all. - 19. september 2011.

   

Teine ja kolmas tund

   Nii-nii. Olen veidi unarusse jätnud, et kaks tundi kokku panen. Kuigi tegelikult ma pikalt ei hakkagi selgitama. Meil läheb super hästi. Leenu on väga-väga püüdlik. Sihuke hea tunne tuleb, kui ta vaatab nii igatsevate ja ootavate silmadega sulle otsa...
   Olgu, trennis on päris põnev olnud. Erinevaid ja huvitavaid harjutusi oleme teinud. Tegime algust kõrval käimisega. Istume.. no see on elementaarne.. :D Aga lamamist oskame ka juba veidi. Sellesmõttes, et käsi peab siiski veidi allpool olema, et ta ninaga ikka käeni ulatuks kui lamab.. Maiust saab ju. :)
   Viimane kord harjutasime näiteks juurde tulekut koos istumisega. Et ta jääks minu ette ootama. Seejärel juhatasin ta ümber selja enda vasaku jala kõrvale. Istus ja maius. Usun, et talle jääb see ka varsti külge. Viimane harjutus oli käskluse peale koht. Ehk siis jätame märgi maha, läheme eemale ja lasen koeral üksi märgi juurde tagasi minna. Algus oli päris koomiline.. Esimesed korrad Leenu veidi pelgas eemale tulla minu juurest. Koolitaja oli märgi juures, et huvi rohkem oleks. Kutsus Leenut, Leenu küll vaikselt läks, aga märgi juures maiust küll ei märganud. Järgmine kord läks koolitaja juurde juba, ronis külje alla ja viskas pikali "Oh, süga mind!". Aga nüüd läheb üpris julgelt juba eemale, märgi juurde maiust otsima. Tegelikult üpris entusiastlikult.. Ta ei tahaks sealt eemalegi minna.

  Eile suutis Leenu mind pisikese asjaga nii pöörde ajada. Tegime siis seda harjutust, et ta minu vasaku jala juurde tuleks. Tunnis otsustasime, et ta hakkab minu selja tagant käima. Eile harjutades istus ta minu ees ja  ma ütlesin talle vaid "Kõrvale" ja ei hakanud käega jalgade tagant liikuma, et ta selja tagant tuleks. Ja mis ta tegi.. Omast tarkusest leiutas viisi, et ta ei pea ümber minu selleks käima vaid lihtsalt pööras ennast veidi. Ja nii ta siis istuski ilusti minu vasaku jala kõrval ja vaatas otsa.. Muidugi pidin ma teda ikka ohtralt kiitma, sest seda polnud me enne teinud. Igatahes super meeldiv üllatus.. + ta on nii õpihimuline. Arvasin, et see õpetamine nõuab rohkem pingutamist, aga koer ise on nii püüdlik.

Esimene tund

Tea oma nime

   Eile oli minul ja Leenul esimene päris tund. Meid oli seekord 7. Alustasime lihtsa harjutusega. Toit kätte ja liigutad kätt sinka-vonka paar korda ning pihu pealt sööt. Ehk siis vist kontroll, kui tühi ta kõht on. Hehe. Süüa ta ei saanud enne, niiet viineri ja lastevorsti tükid maitsesid hästi. Kohe väga püüdlik oli. Mulle tundus, et kõige püüdlikum. Hihi  Järgnev harjutus kontrollis tähelepanelikkust. Kutsusin teda nimega ja kui ta silma vaatas sai kiita. Sihukesi harjutusi.. Leenu tundis küll enda nime ära. Istumise harjutust tegime ka. Samamoodi sööt kätte, sinka-vonka liigud veidi tahapoole. Koer järgneb, siis annad käskluse ja liigutad kätt veidi üles ja nina poole. Ning maius. Istumine väga võõras polegi, seda isegi harjutanud. Samuti tegime ükskord läbi käskluse SIIA. Ehk siis andsin rihma meie õpetaja kätte.. Taganesin, hoidsin tähelepanu ja märguande peale ütlesin siia. Ja ilusti tuli minu juurde. Sellega muidu probleeme polegi olnud eriti, kui siis kuskil 3-kuuselt olime rohkem isepäised. Või lihtsalt ei teadnud nii hästi mida tahetakse. Muidu peale harjutusi oli selline vabastamise koht. Kõndisime natuke lihtsalt ringi. Lõpus lasime koerad veel lahti ka. Muidugi teised koerad olid kõik ninapidi koos, ajasid taga, mängisid. Minu koer puges inimestele. Vahepeal Leonbergeri härra tuli ka uurima Leenut, aga Leenu kardab teda. Enne tundi pistis kohe täiega kiunuma, kuigi midagi ei juhtunudki. Memmekas.. :D
   Tund oli igatahes edukas. Õhtul kasutasin allesjäänud vinku/lastevorsti tükid ära. Tegime neid harjutusi läbi ja mängisime niisama. Eile kontrollisin ja tundub, et nüüdseks on kõik hambad vahetunud. Jäin ilma kihvadest. Nojah. Pole hullu. Miskit erilist muud polegi. Pilte siiamaani pole, digikas paranduses.. :)

Auh-auh