Oli mõnus pärastlõunane ilm. Vaikne. Temperatuur oli kuskil 0°C. Esialgu viisime kalakasvatusse lehed ära. Siis mõtlesin, et läheks otse üle põldude vana Järve lauda poole. Leenu lasin lahti. Kõndisime üle põldude, üritades mitte märjaks saada. Laukad on nii vesised praegusel ajal.
Peagi jõudsime juba selle väikese teeni, mis Rägavere mõisasse viib. Mööda teed hakkas mingi maastur sõitma. Võtsin Leenu rihma otsa, me olime juba peaaegu tee ääres. Maastur jäi meie juures seisma ja välja astus kummikutes ja tööriietes mees. Esimestest sõnadest sain aru, et see meie mõisa härra on. Tal on ameerika inglise aktsent, aga räägib ilusasti eesti keeles.
Nimelt oli ta mures, et tema kaks koera võivad meie peale kurjaks saada. Tema koerad hoiavad kährikuid ja rebaseid lammastest eemal. Neil on päris suur territoorium, mida valvata ja nad liiguvad lahtiselt. Olin neid enne näinud. Mööda kõndides nad ainult karjuvad, aga lähedale ei tule.
Mõisahärra Morgan tutvustas end. Ta uuris natukene Leenu kohta ka. Olin veidi üllatunud, et ta teadis ise tõugu. Küllap on ta tuttav erinevate lambakoertega. Või olen mina ise lammas.. (Tema koerte tõugu mina ei tea.)
Igatahes ütles ta, et vaatab ega tema koerad liiga ei tee. Ta sõitis oma autoga tee otsa, meie kõndisime sama teed järgi. Kuulsin juba koerte haukumist tagant. Meie uus sõber pööras ka tee otsas ringi ja sõitis tagasi. Ta jäi tee peale seisma ja tuli autost välja oma koertele vastu. Meie kõndisime kiirel sammul edasi, et mitte kahe suure koera teele ette jääda. Niisugune sõbralik mõisahärra meil siin Rägaveres siis on. :)
No comments:
Post a Comment