Erinäitus

Tervitus!
   29. aprill, pühapäev, toimus Harjumaal Šveitsi alpi karjakoerte erinäitus.
   Eelmisel päeval oli meil jälle tavakohaselt pikem jalutuskäik ning pesu.
   Pesemine läks seekord libedalt. Leenu juba teadis, mis saama hakkab. Oli hästi rahulik, lasi mul toimetada. Köök oli kuivem kui eelmine kord. Samas praeguse karvavahetusperioodi tõttu oli dušširuumis palju-palju karvu.

Koer ise on puhas ja rõõmus. - 28. aprill 2012.

   Näitusele oli registreerinud kokku lausa 65 berni. Vaid mõned üksikud ei tulnud kohale. Juuniore, kelle hulka ka meie kuulume, oli kokku 29. Emaseid 16 ning isaseid 13.

   Nägin kaht Leenu õde ning üht venda. Tegelikult oli seal veel sugulasi, kuid rohkem ei tundnud neid ära. Õed olid välimuselt küllaltki sarnased

Mõista-mõista, kus me oleme? Emased juuniorid jagati kahte gruppi, siin peidame end ka  meie. - 29. aprill 2012.

   Nagu ikka oli seekord ka närv sees. Leenu oli ka veidi rahutu. Talle ei meeldinud kaua ühe koha peal olla. Vaatas pidevalt tungivalt otsa ja tõstis häält. Kõndisime ja ootasime oma korda.
   Emased juuniorid jaotati kaheks. Kõigepealt jooksime ringis ning siis hakkas kohtunik ükshaaval meid ette kutsuma. Meie kord oli enamvähem keskel. Kohtunik vaatas küllaltki põhjalikult, lasi meil joosta. Lõpuks otsustas meid hinnata hindega Väga Hea = punane lint. See tähendas, et meie jaoks oli näitus läbi. :)
Parim valitakse Suurepärase hinde saanud koerte hulgast.
   See üritus oli muidu väga tore, juhtkond oli meeldiv.
   Kirjeldus oli ka põhjalik. Tolle kohtuniku arvates oli Leenu koon natuke lühike. Muu osa kirjeldusest oli positiivne. Kohtunik oli Šveitsist ehk tõu kodumaalt.

Meie. :)
Autor Urmas Mand
- 29. aprill 2012.

   Tagasiteel Leenu magas enamus teest. Käisime veel Rakveres ühte teist bernikat vaatamas. Meist vanem isane, kellega Leenu polnud varem kohtunud. Tundus, et tollel koeral polnud midagi selle vastu, kui me tema territooriumile tungisime. Leenu aga näitas veidi pahameelt välja, kui too teda tüütas. Tiirutasid kahekesi minu ümber.
   Koju jõudes oli meid veel üks külaline vastu võtmas. Rommi oli jälle meile tulnud. Pani veel Leenu õhtusöögi ka nahka. Tema seltskonda me kaua nautida ei saanud, sest talle tuldi peagi järgi.
   Leenu oli ise ka nii väsinud, et magas terve õhtu ja öö.

Väsinud Leenu ja külaline Rommi. - 29. aprill 2012.