Leandra: Kuut, teravad kihvad ja igapäevane jutt.

Tervitused! Möödunud on jälle paar nädalat. Selle aja jooksul midagi väga tähendusrikast meil toimunud ei ole. Olin ise just 5 päeva laagris ja koer oli emaga kodus. Ema sõnul magas kutsu siis palju ega viitsinud eriti mängida. Tagasi koju jõudes oleks ta mu pikali jooksnud. Minu õnneks on ta veel suhteliselt väike. Tore oli näha teda. Ta tundus muidugi veidi suurem, kuid rohkem jäi silma mulle ta karv. See tundus palju lühem millegipärast.. Koer kasvab, kasukas jääb väikseks.. Heh. Praegu ajab ta juba karva ka küllaltki palju. Hakkasime koguma seda. Ema sõnul pidi sellest hästi sooja lõnga saama. Kui kunagi piisavalt seda on, saab äkki sokid või miskit.. :D
Nüüd oli isa meil siin vahepeal kodus ja sai algust tehtud kuudi ehitamisega. Isa nii tubli, otsis ise kõik materjali, ja ehitas kuudi. Mina värvisin ja mõne naela lõin ka. Suuruselt on see muidu 100x120 cm ja kõrgus kuskil üks meeter. Lisaks on Leenu kodul veel vahesein ja aken ka.. :) Kuid kuudil on üks viga: Leenu seal sees ei käi. Hehe... Vabatahtlikult on seal käinud nii suured kui väiksed inimesed, kuid koer sinna väga ei kipu. Ükskord õnnestus meelitamise peale Leenu ka sinna saada (lastevorstiga). :D

Minu sooviks oli kuut teha samas stiilis, mis maja ja selline on tulemus.
Pähklipruun värv ja valged ääred. - 17. juuli 2011.

Ruumi mõlemale - 5. juuli 2011.

Hmm.. Eile juhtus meil väike õnnetus. Sain tunda kui teravad on kutsika hambad. Mänguhoos tõmbasin mina oma kätt enda poole, mis oli põhimõtteliselt tema suus. Kogemata läks tema ülemine kihv randme juurest minu pöidlasse. Ma tundsin kuidas see seal sees on. Hoidsin teise käega ta suud paigal ja võtsin oma käe ta kihva küljest ära. Uuh, vastik tunne. Ruttu tuppa tohterdama seda haavakest.. Ja järjekordselt sain ma kinnitust, et ma ei sobi arstiks.

Mis veel... Leenu ajab õues ikka kasse taga, eile kassid jooksid puu otsa. Leenu hüppas alguses puu all, pärast jäi valvama sinna. Ta ajab ka liblikaid taga ja mesilased pakuvad huvi. Ju siis ei ole veel sutsakat saanud. Vahel kraabib maad, seda teha ei tohi. Lillepeenrasse ei kipu. Sõnakuulamisega on lood nii ja naa. Kui ta keskendub siis teeb ilusti soovitud asjad ära, kuid vahel käib ringi kui peata kana. Rihma otsas peame ka harjutama käimist. Varsti jälle arsti juurde minek, saab proovile panna käitumist.

Veidi pilte ka jälle. Vajutage pildile, et suuremalt näha! :)